Üks-ühele koosoleku mall inseneridele ja EM-idele

Milleks 1:1-d tegelikult on

1:1 ei ole staatuskoosolek. EM-il on juba juurdepääs enamikule staatusest standupide, Jira ja teiste kanalite kaudu. 1:1-de pidamine staatuskoosolekutena raiskab vormi ära — see käsitleb juhi ja alluva kõige otsesemat suhtluskanalit kolmanda meeskonna standupina.

1:1 on nende asjade jaoks, mis kuskil mujal esile ei kerki: mis inimest just praegu frustreerib, kuhu ta tahab oma karjääri suunata, milliseid takistusi ta pole standupis maininud, sest need tunduvad liiga väiksed või liiga poliitilised, mida juht temalt konkreetselt vajab. Allolev päevakava kaitseb ruumi kõigi nende jaoks.

Päevakava (kopeeri ja kleebi see)

Kestus: 30 minutit nädalas või 45 minutit iga kahe nädala tagant
Vorm: mõlemad pooled lisavad enne koosolekut punkte jagatud dokumenti

1. osa — mis parajasti mõttes (5 min)

Töötaja alustab esimesena, ilma õhutuseta — mis sul sel nädalal mõttes on?
Juht kuulab; veel ei paranda ega lahenda probleeme
See osa toob esile asjad, mis ei mahu ühtegi teise vormi

2. osa — projektid ja takistused (10 min)

Mis liigub ja mis on kinni
Takistused: kas juht saab selle otse lahti blokeerida või vajab see eskaleerimist?
Jäta vahele töö, mis on selgelt õigel rajal; see pole staatuseülevaade

3. osa — kasv ja areng (5–10 min)

Milliseid oskusi sa arendad? Milliseid võimalusi sa soovid?
Kas on konkreetseid asju, mida juht saaks aitamiseks teha?
See osa lõigatakse maha, kui aega napib — pane see päevakavva selgesõnaliselt, et see ära ei kaoks

4. osa — juhi teemad (5 min)

Tagasiside, mis juhil alluvale on
Kontekst, mida alluv vajab: organisatsioonimuudatused, meeskonna suund, protsessivärskendused
Juhi palved: kõik, mida alluvalt sel nädalal vaja on

Tegevused (koosoleku lõpus)

Kes teeb mida, mis tähtajaks; mõlemad inimesed panevad need kirja enne kõne lõppu

Mida üldised 1:1 mallid mööda lasevad

Enamik 1:1 malle eksib ühes kahest suunast. Ülemäära struktureeritud versioonil on 15 küsimust ja see tundub iga nädal nagu tulemusülevaatus. See muudab koosoleku vormitäitmisharjutuseks ja tapab selle ausa vestluse, mis 1:1-d üldse väärtuslikuks teeb.

Alastruktureeritud versioon on „kuidas läheb?" ilma ülesehituseta, mis toimib, kui asjad on hästi, ja variseb kokku, kui on midagi tõsist arutada. Inimesel, kes peab midagi rasket ütlema, pole konksu, mille külge seda riputada.

Osa, mille enamik malle täielikult vahele jätab, on kasv ja areng. See on asi, millest insenerid kõige rohkem rääkida tahavad, ja esimene osa, mis maha lõigatakse, kui koosolek venima kipub. Selge ajapiir on ainus usaldusväärne viis tagada, et see juhtub rohkem kui kaks korda aastas.

Teine lünk on see, mis juhtub 1:1-des tehtud kohustustega. EM lubab kaasata alluva kindlasse projekti. Alluv lubab lahendada pikaajalise takistuse. Need kohustused tehakse eravestluses, mitte ei jälgita Jiras ega meeskonna Slacki kanalis. Nad elavad kahe inimese töömälus ja kaovad ära, kui kumbki neid kirja ei pane. Nad on sageli koosoleku kõige olulisemad väljundid ja need, mis kõige tõenäolisemalt kaduma lähevad.

Selle kohta, kuidas 1:1-dest (ja teistest koosolekutest) puuduv kontekst kuhjub peidetud üldkuludeks: Koosolekumaks.

Kuidas Pavleur 1:1 märkmetega toime tuleb

Standardlähenemine on jagatud dokument — mõlemad pooled lisavad sellesse enne koosolekut, üks inimene uuendab seda pärast. See toimib seni, kuni ei toimi. Mõni nädal jääb vahele. Dokument jääb ajast maha. Mõne kuu pärast on ajalugu lünklik ja tulemusülevaatuse ettevalmistuse või karjäärikasvu vestluste jaoks kasutu.

Pavleur töötab 1:1 ajal ja loob koosoleku aruande automaatselt pärast kõne lõppu. Aruanne jäädvustab tegevused koos vastutajatega, vahetatud tagasiside, igas osas käsitletud teemad ja kõik viidatud visuaalid — organisatsiooniskeem, karjääriredeli ekraanipilt, PR või pilet, mille keegi keset vestlust välja tõi. Pelgalt heliga tööriistad annavad sulle transkriptsiooni, kuid lasevad mööda visuaalse konteksti, mis sageli kannab endas kõige rohkem tähendust.

Kogu koosolekute ajalugu on otsitav. EM-il, kellel on kuus otsealluvat, saab kindla inimese kohta esile tõsta kolme kuu jagu 1:1-kirjeid, ilma neid lünkliku jagatud dokumendi järgi rekonstrueerimata. See teeb tulemusülevaatuste ja kasvuvestluste ettevalmistuse palju lihtsamaks. Selle kohta, kuidas Pavleur teiste koosolekutööriistadega selles osas võrreldes on: Pavleur vs. alternatiivid.

Märkus sageduse kohta

Iganädalased 30-minutilised 1:1-d on üldiselt paremad kui iga kahe nädala tagused 45-minutilised, sest tagasisideahel on tihedam. Igakuised 1:1-d ei ole otsealluva jaoks peaaegu kunagi piisavad, eriti kellegi jaoks, kes on meeskonnas või rollis uuem. Vorm lakkab toimimast, kui sagedus on nii pikk, et mõlemad pooled on unustanud pooled eelmise korra tegevused — sel hetkel kulutad esimesed 10 minutit konteksti rekonstrueerimisele, mitte edasiliikumisele.

Kui oled iga kahe nädala tagusel sagedusel, muutub koosolekute ajalugu eriti oluliseks. Eelmise korra jagatud dokument või Pavleuri aruanne peaks koosoleku avama, mitte nullist üles ehitama.